Heikki andis mulle prompti „ma ei saa aru miks rahandusmin näitab puudujääki skp'st aga mitte tegelikest laekumistest". Mida me sellest õppisime?
93 %
nii suur osa Eesti 2030. aasta eeldatavast riigitulust kuluks kogu riigivõla katteks. Rahandusministeeriumi enda näidatud 39% SKP-st on sama võlg, lihtsalt teise nimetajaga.
Sama võlg, kaks nimetajat
SKP on terve Eesti majanduse aastane kogutoodang — kõik, mida siin aasta jooksul toodetakse ja müüakse, kokku liidetud. Riigikassasse jõuab sellest murdosa, maksude kaudu. Kui keegi ütleb „minu laen on 0,01% Eesti SKP-st", kõlab see rahustavalt, aga see on sama lause, mis „minu laen on 0,01% kogu Mustamäe linnaosa sissetulekust". Tore statistika. Sinu palka ega riigi pangakontot see ei muuda.
Riik maksab oma võlga tagasi laekumistest, mitte SKP-st. Ta ei saa maksustada kogu majandustoodangut, ainult seda osa, mis maksudena sisse tuleb. Nii et kui tahad teada, kui raske võlg päriselt on, pead jagama laekumistega, mitte SKP-ga.
Eesti 2030. aasta prognoosi kaks nimetajat annavad:
- Võlg / SKP: 39 %
- Võlg / laekumised: 93 %
Mõlemad on õiged arvutused. Nad vastavad lihtsalt erinevale küsimusele. Esimene küsib „kui suur on võlg meie kõigi ühise majanduse kõrval". Teine küsib „kui suur on võlg selle raha kõrval, mis riigil päriselt käes on". Teine küsimus on see, mida pangalaenu andja sinu käest küsiks.
Miks valitsus eelistab 39-t
Mõlemat numbrit avaldatakse avalikult, nii et keegi ei valeta. Aga kui pressiteates on ainult üks suhtarv, on see peaaegu alati Võlg/SKP — sest 39 kõlab rahulikumalt kui 93. See on sama nähtus, mis panga reklaamis: krediidi kulukuse määra asemel näed kuumakset.
Kasvab kõigil, aga erineva kiirusega
Tase on üks lugu. Kiirus on teine. Ehitasin kuue riigi — Eesti, Läti, Leedu, Soome, Kreeka, USA — aastase võlakasvu graafiku. Mitte kui suur võlg on, vaid kui palju ta igal aastal juurde tuleb, eurodes.
Eestil on siin graafikul kaks tulpa, sest tal on kaks allikat. „IMF" on Rahvusvahelise Valuutafondi rahvusvaheline hinnang. „RES" on Rahandusministeeriumi enda ametlik prognoos oma riigieelarve strateegiast. Need lähevad veidi lahku — 2030. aastaks IMF 2,2, RES 2,4 miljardit eurot aastas —, aga suurusjärk on sama. USA on graafikul vaikimisi peidus: tema aastane kasv ulatub tuhandetesse miljarditesse ja lömastaks kõik teised jooned ära. Täisversioonis saab ta legendist nähtavaks teha.
Soome võlg kasvab absoluutarvudes kümneid kordi rohkem kui Eesti oma. Ometi on just Eesti see, kelle suhtarv (56% → 93%) kasvab kiiremini kui kõigil teistel Baltikumi riikidel. Väike riik väikeste eurosummadega võib siiski olla see, kelle koormus kõige kiiremini kasvab. Jälle sama õppetund: absoluutarv üksi ei räägi midagi, enne kui tead, mille suhtes seda vaadata.
Mida see sulle annab
Järgmine kord, kui kuuled riigivõlast rääkivat protsenti, küsi kohe: mille suhtes? Kui vastus on „SKP", küsi ka laekumiste suhet. Need kaks numbrit koos annavad ausama pildi kui kumbki üksi — üks näitab koormust majanduse, teine riigikassa kõrval.
Kes tahab ise suhtarve ja riike võrrelda, graafiku taga on täisversioon kuue riigi, nelja suhtarvu ja kahe andmetabeliga: vt interaktiivset graafikut.