Sõitsime täna hommikul Tartusse. Eesti Maaülikooli aulas lõpetati kolm aastat kestnud StartSun, Interreg Läänemere projekt, mis pani viies riigis käima viis eri tüüpi energiakogukonda. Lõpuks anti välja kaks asja: käivituspakett neile, kes tahavad oma ühistut alustada, ja kalkulaator, mis ütleb, kas see üldse tasub ära.
16 ha
nii suur on Sylvia alajaama toiteala Assakul, kus Rätsepa päikesepark asub. Ühe energiaühistu loomulik piir ei ole küla ega vald. See on üks trafo ja majad, mis selle küljes ripuvad.
Me ei läinud sinna kuulama, mis energiakogukond on. Seaduse järgi on see juriidiline isik, mille liikmed toodavad, tarbivad, salvestavad ja jagavad elektrit ühiselt, ja mille eesmärk ei ole esmajärjekorras investeeringult kasumit teenida. Seda teadsime. Läksime selle pärast, et meil on Assakul selline asi pooleldi olemas ja me tahtsime teada, mis teistel pole õnnestunud.
Kaheksa liiget, 400 kW ja üks võrk
Päeva avas rootslane Tobias Karlsson looga külast, kus kaheksa liiget ehitasid endale 400 kW energiasüsteemi ühe võrguühenduse taha. Kaheksa. Mitte kaheksakümmend. See number jäi mul kogu päevaks kõrva, sest meil Assakul on toitealas 70–80 maja ja ma olin seni mõelnud, et ühistu peab olema suur.
Siis tulid kuus pilooti järjest: Obinitsa ja Kääpa Eestist, Jelgava ja Jēkabpils Lätist, Marttila Soomest, Östergötland Rootsist. Setomaal Obinitsas asutati ühistu Oma Elekter 2024. aasta oktoobris ja tänavu märtsis pandi katusele paneelid ja 60 kW akupank. Markus Männiku lause: oma elekter annab ühistule julguse tegutseda. Kääpal registreerib Annika Oras Kalevipoja Koja alt energiaühistut, kuigi kohalikud ettevõtted ei ole veel huvi näidanud.
Pärastlõuna oli sotsiaalne pool, ja see oli aus. Tartu Ülikooli Maie Kiisel rääkis, mis algatajatel katki läheb, ja Galicia näitel Xavier Simón, mis maapiirkonnas ühistut edasi viib või pidurdab. TREA Nele Ivask oli kevadel sõnastanud kolm takistust ja kolm eeldust. Takistused: võrguga liitumine on keeruline, energia jagamine on piiratud, algne investeering tuleb kuskilt leida. Eeldused: konkreetne vajadus, aktiivne tuumik ja partnerid, sealhulgas vald ja kohalik ettevõte. Iga pilootlugu, mida täna kuulsin, oli nende kuue punkti ümber kirjutatud.
Energiakogukond ei ole majanduslikult võimalik, sest marginaalid, tasud, aktsiisid ja maksud välistavad tasuvuse
StartSuni projekt on vajalik, kuid kahjuks on see fokusseeritud ainult kogukondade ühistegevuse aktiveerimisele.
Fundamentaalne probleem on kõikides riikides poliitiline: kas lubada kogukonnal majandada oma elektrit alajaama ühenduse taga nii, et võrguettevõtja (Elektrilevi) kasumit ega riik makse ei saa.
Kalkulaator, mis on Exceli sees peidus
Kell neli tutvustas TREA Marten Saareoks StartSuni kalkulaatorit. See on tasuta Exceli fail. Neli sammu: kuine tarbimine ja elektri hind, päikesejaama asukoht, võimsus ja suund, rahastus laenu või toetusega, ja lõpuks lühike küsimustik kogukonna kohta. Välja tuleb tootmine, omatarve, sääst, tasuvusaeg ja kolm kõige sobivamat ühistu tüüpi kaheteistkümnest.
Laadisin selle konverentsi ajal alla ja võtsin lahti. Nähtavad lehed on puhas vorm, null valemit. Kogu loogika elab kaheksal peidetud lehel, ligi 4 900 valemit, ja makrodes, mis küsivad Euroopa Komisjoni PVGIS-andmebaasist tunnipõhise tootmise. Makrod töötavad ainult Windowsis. Macis ei jookse fail üldse.
See on hea tööriist, mis on halvas pakendis. Nii et me teeme sellest veebiversiooni. Mootor on juba valmis ja testitud, PVGIS-päring käib läbi meie serveri. Ühe asja avastasime kohe: Excel kasutab 2023. aasta tunniandmeid ja 2023 oli Eestis päikeserikas aasta. Tallinnas annab see 1 145 kWh ühe kilovati kohta, pikaajaline keskmine on umbes 4 % madalam. Veebiversioon ütleb selle lugejale välja, Excel ei ütle.
Rätsepa: mis meil juba olemas on
Rätsepa kinnistu on Assaku alevikus, 2,2 ha, otse Rätsepa tee ääres. Seal on päikesepark 352 paneeliga, 112,6 kWp, kaks Huawei inverterit, kaks liitumispunkti kumbki 3×63 A ja kahesuunaline arvesti kinnistu piiril.
Park müüb praegu ülejäägi võrku. See on kõige lihtsam ja kõige kehvem asi, mida päikesepargiga teha saab. Õnneks pakub Volton osalemist sagedus- ja võimsusturul.
Augustis saatsin TREA-le Elektrilevi kaardi, kust on näha, mis majad Sylvia alajaama küljes ripuvad. Punane polügoon on toiteala, umbes 16 ha ja 70–80 elukohta. Lillad jooned on madalpingeliinid. Roheline ring on meie park.
Umbes kümnel majal on oma paneelid ja kuuel elektriauto laadija. See tähendab, et tuumik on olemas enne, kui keegi ühistu sõna ütles.
Skeem, mille ma konverentsi eel joonistasin
Panin idee ühele pildile, et TREA-ga oleks millest rääkida.
Vasakul on Rätsepa: olemasolev park, katkendjoonega laiendus kuni 2 ha, akupank ja laadimispark 20–30 elektriautole Rätsepa tee ääres. Paremal on Elektrilevi alajaam ja jaotusvõrk. All on ühistu liikmed: majad oma paneelidega, majad laadijaga ja ülejäänud, kes ainult tarbivad.
Rohelised nooled on omatoodang: pargist akusse ja pargist laadimisparki, ilma võrku puutumata. Sinine joon liitumiskilbist liikmeteni on see, mille vorm on lahtine.
Kas arveldus käib Elektrilevi kaudu või liikmete vahel ise?
Elektrilevi pakub arveldusteenust. Küsimus on, kas liikmete elektri ostu ja müügi arvestus käib võrguoperaatori kaudu või saame temalt ainult elektriarvestite andmed ja raha liigub liikmete vahel ise.
Kolm asja on skeemil teadlikult tühjad.
- Akude maht
- Laienduse suurus
- Kes laadimispargi ehitab, kas operaator oma rahaga või meie ise
Igaüks neist on eraldi otsus ja ükski neist ei ole veel tehtud.
Mida sina nüüd teisiti teed
Kui sul on paneelid katusel või põllul ja sa mõtled ühistule, ära alusta seadusest. Ava Elektrilevi kaart, leia oma alajaam ja loe kokku majad selle toitealas. See on sinu ühistu. Kõik ülejäänud, põhikiri, arveldus, jagamise vorm, tuleb pärast.
Ja kui tahad enne numbrid läbi lasta, siis StartSuni kalkulaator on olemas. Windowsi masinaga. Veebiversiooni kohta annan siin teada, kui see valmis on.